teate seda tunnet kui keegi või miski tekitab sinust külmavärinaid. kananahk tuleb ihule, ise istud radika kõrval. olgu see siis mõne laulu tekitatud või mõeldes kellegi või millegi peale või kasvõi õrn puudutus. see on hea tunne. ma tahaks rohkem seda tunnet tunda. oeh, kell on jälle kaks öösel ja ma olen üleval. aga see jama lõppeb varsti, siis kui kool mul hakkab. sest mul on juba kahju inimestele öelda, et mu ikka koolivaheaeg, kui neil mõnel alles viimased eksamid või teisel esimesed tööd uuel veerandil. ja kõik kirjutavad blogisid ka nii harva. hea, et laura endale uue ja ilusa blogi tegi, seal saab oma viis minutit päevast veeta. ja mu juuksed on ka juba nii pikad, et ma saaks patsi teha endale ( mis näeks muidugi ilus välja) peab vist ikka selle mida-vähem-juukseid-seda-vähem-probleeme-nendega-ja-kulub-vähem-šampooni-soengu jälle tekitama.
ja ma vist ei oska ikka haikusid teha (või olen liiga laisk)
ma lugesin kolm korda selle teksti praegu läbi ja ma sain aru, et ma pole vist ikka kirjanikuks loodud. aga ma vähemalt üritan
No comments:
Post a Comment