homme on esimene detsember ja kõigil hakkavad päkapikud käima. vaevalt et nad nüüd minu akna alla juhtuvad, aga ega ma ei nukrutse ka väga. ilm on ju ilus. jõululapsena ma naudin neid libedaid teid ja lumiseid maju ja tatiseid ninasid ja punaseid põski ja külmi käsi. ja mul on mingid unehäired tekkinud aga ma loodan et need on ajutised. oma unenägusid armastan ma endiselt. ma saan vist iga nädal kedagi rõõmustada sellega et ta mu unenäos on käinud. suht varsti saab see semester ka läbi (kuigi mul metsikult ikka asju vaja järgi teha, aga nii on mul alati ) ja sünnipäev läheneb. see ilus või kole 20. loodan et saan vähamalt ühe kalli siis ( sest viimastel aastatel on sel päeval vaheaeg juba ja ma pole koolis saanud neid kohustuslikke kallisid, mis on mind väheke kurvaks teinud. aga ainult väheke). ja natuke on ka pidu peetud . kuskilt neist sain ma endale hüüdnime "snaiper" hehe. aga ei ma olen ikka korralikult end üles pidanud. ausõna.
aga eks ma varsti kirjutan jälle, sest tallinna viib tee ja seal on tegemisi küllalt. au revoir
(vabandan kui mu tekste on raske lugeda, sest ma ei kasuta suuri tähti ja komadki jäävad tihtipeale tähelepanust ilma. lauseehitusest rääkimata. lõpukirjandist on aega möödas ilmselgelt piisavalt )
