10/15/2009

moonlight

ma olin juba ära unustanud selle mõnusa tunde, kui sa peale trenni koju kõnnid uduvihmas. kiiret pole kuhugi, järgmiseks päevaks pole ka midagi õppida, kodus ootab soe toit ( see on nüüd erand, sest enamus korrad pean ma ise hakkama peale trenni veel süüa tegema). aga jah niii hea rahulik seal tänavavalgustite valgel kõndida. ainult helkuri peaks muretsema kiiremas korras, siis oleks kõik turvaline ka.
vihmavarju testisin ka täna ära ( ning jah, see oli esimene kord kui ma vihmavarju olen elus käes hoidnud, ´vist)

4 comments:

lz said...

uduvihm on kena, aga paduvihm om ilus läbi akna vaadata

tom said...

om küll

MHK said...

aga paduvihma ajal öösiti ringi konnata on ka tore.

ps. ega vihmavarju ei olegi vaja. tegelikult. (;

tom said...

oleneb aaastaajast.