tallinnas on liiga palju müra. ja valgusfoore. ja trollibusse. ja mäkke. aga siin on paar inimest, kelle pärast ikka tasub siia tulla. ja ema soe toit. eriti spagetid. need olid täna hommikul lihtsalt jumalikud. mu väikevend on terve päev rääkinud, et tal on elu suurim pohmakas ja et ta läks kaklema eile kellegiga. ma pole kellegiga elu sees vist kakelnud. aga mul on habe. ma olen seega suht mehine. olen ju?
muide mul on varsti sünnipäev (tegelt mitte nii varsti) ja kinkige mulle hästi palju helkureid, sest ma kardan et mu praegune kuuse-kujuline kaob iga hetk ära.
ma ei oska viimasel ajal midagi väga siia kirjutada. aga te võite ikka mulle ilusaid sõnu kommentaariks kirjutada. need innustavad mind. natuke.
tahaks tartu.
4 comments:
Piilusin su fotoblog'i, kuid kommenteerida ei saanud. Ehk mu hüpperraali ekraan on pisike. No seda kodeeringu asjandust ei saanud sisse türkkida. Siis mainin siia, et see udune foto oleks pidanud saama järgmise kommentaari: Millegipärast tekib tahtmine selle udu ja kõiksusega absoluutselt ühte sulada. Hästi püütud liblikas!.
oi, nii palju vaeva nii väikese asja pärast :)
Näh ah. Pole ullu midagi. Lihtsalt juhtusin läbi põikama. (:
Pole ainus kes Tartu poole õhkab :3
Post a Comment